Kodulood

2013.aasta lõpp ehk kui ikka midagi väga soovida…õnnestub või mitte?

/2013/ Ükskõik kui hästi ei hakanud asjad sujuma, oli novembri lõpus meil ikka veel sügav kahtlus, kas ikka jõuame jõuluks koju. Seis oli 50-50. Vaatamata tagasilöökidele ja pettumustele, ei tahtnud mu süda ja meel leppida eitusega. Vaatepilt majas sees ei olnud sugugi elamiskõlblik, eriti veel väikesele lapsele sobilik ja ka Peremees ütles, et sel aastal (2013) me ikka oma koju ei jõua kolida.

02122013781
Vannitoa põrand detsembri alguses

Tavaliselt sain mina koos Pojaga õhtul 8-9ni majas olla ja siis pidin Haapsallu korterisse minema, et väike ehitaja magama panna. Peremees jõudis öösel 12-1 ajal, järgmisel päeval pidime mõlemad ka tööle minema ja uuesti maja peale saime õhtul 5-6ajal.

2.detsembril oli meie figaro-siin-figaro-seal ehitusmees Raivo jõudnud hakata vannitoa põrandat plaatima. 3.detsembril sai plaaditud eeskoja põrand. Põrandate plaatimine oligi talle viimaseks ülesandeks, sealt edasi tegime kõik ise. Siiani imestan, kuidas suutis üks inimene nii palju ära teha. Samas olid tal ka väga pikad tööpäevad ja kohati ei tahtnud ta isegi pause teha. Peremehe ema käis talle “poolvägisi” lõunat viimas, et mees ikka jaksaks tööd ka teha. Suurima rõõmuga oleksime Raivoga koostööd edasi teinud, kuid kitsas eelarve kahjuks seda enam ei lubanud.

Siis algasid pahteldamis,-lihvimis ja värvimistööd. Mitu päeva käisime seinu värvimas. 8.detsembril puhastas Peremehe isa elutoa poolset sooja müüri vanast värvist. Neid kihte oli seal küll hulgi ja sellist koledat rohelist me säilitada ei soovinud. 9.detsembril käisin ma seda värvimas. Kuna sealt ei tulnud vana värv eelnevalt maha, siis valisime selle katmiseks struktuurvärvi, mis oli ka soodsam variant. Uuesti üle plaatida me seda ei tahtnud (esiteks kallim, teiseks kõvasti rohkem tööd ja aega oleks kulunud). Mõni päev hiljem oli vaja mõned kohad uuesti puhtaks nühkida ja veelkord üle värvida. Tulemus sai minu arvates väga rõõmus.

10.detsembril hakkasid Peremees ja tema isa Poja tuppa parketti panema, 12.detsembril jõudsid nad järjega meie magamistuppa. Lisaks oli meie magamistoas vaja veel ahjuesine ära plaatida. 14.detsembril plaatisid nad ka köögis pliidi esise ära. 15.detsembril alustasid köögi-elutoa parketi panemist.

Vahepeal oli vaja ka köögipoolne pliidiosa üle nühkida, pahteldada ja siis värvida. See töö sai tehtud 17.detsembril. Lisaks värvisin struktuurvärviga ka magamistubadesse jääva korstnajala. 17.detsembril pani Peremees kokku esimese köögikapi. Vahepeal jõudis ta ka Poja uue voodi kokku panna (kingitus Peremehe vanematelt). Ülejäänud köögimööbel sai kokku pandud 19n-dal detsembril. Valamut veel paika ei saanud, kuna torutööd vajasid tegemist. Allpool on näha hästi, mis seisus vannituba oli.

Kuna jätsime välja ka palgiosa, nii köögi kui elutoa poolele, siis oli vaja need seinad ka puhastada (kasutasime selleks relakat) ning mingi vahendiga üle teha (seda tegime 20-ndal detsembril). Selleks kasutasime “Sauna supit”. Tulemus jäi väga hubane.

21.detsembril oli mul töökaaslastega jõulupidu, mis venis veidi pikale ja koju jõudsime Peremehega hommikul 3-4 ajal. Hommikul pikka magamist ei olnud, st ma ei lasknud kellelgi magada. Nii suur tahtmine oli ikkagi oma koju saada. Poja viisime vanaema-vanaisa juurde (elasime samas kortermajas), helistasin paarile sõbrannale (Maarja, Kaidi ja Kati), laenasime Peremehe kolleegilt auto, kuna enda autol polnud konksu kuhu järelkäru kinnitada ja asjade tassimine läks lahti. Viiendalt korruselt alla. Kaks korda sõitsime Haapsalu- oma kodu vahet, mõlemal korral oli käru asjadest pungil täis. Osad asjad tõstsime kohe tuppa, osad rehe alla. Naistevägi on ikka võimas. 😉

Ma olin nii kärsitu ja samas kindel, et olin öelnud senisele korteriomanikule (üürisime Haapsalus kahetoalist korterit), et uueks aastaks vabastame korteri. Tegime korterist pildid, et ta saaks juba uusi üürilisi otsima hakata. Seega ei olnud meil lihtsalt muud teed, kui oma päris koju kolida.

Asju hakkasin pakkima paar nädalat enne jõule. Kunagi kui kolisime Sauelt oma esimesse Tallinna üürikasse, siis olid meil ainult mõned riided ja jalanõud. Kokku oleme kolinud 5 korda (Haapsalu-Saue, Saue- Tallinn Kolde pst 98, Kolde pst 98- Kolde pst 96, Kolde pst 96-Haapsalu, Haapsalu- OMA KODU), viimane kolimine oligi lõpuks päris oma koju. Igaljuhul oli asju 7-8 aastaga ikka kogunenud. Riided, jalanõud, mööbel, mänguasjad, lauanõud jm…

Asjad olid ära kolitud, aga ise me veel sinna minna ei saanud- kõik oli ju sassis, asjad laiali, ehitustolmu ja sodi täis ja ka pesta veel ei saanud. Vannitoas ei olnud dušinurk paigas, vannitoa mööblit meil ei olnudki veel. WC-pott vajas ka ühendamist.

22.detsembri öö vastu 23.detsembrit ööbisime Peremehe vanemate juures, kuna meie oma korter oli ju nüüdseks tühi…

Korter, mis oli olnud meile koduks veidi üle kahe aasta, jäi ootama uusi elanikke. Võib öelda, et tõmbasime vana elu ukse enda selja taga kinni ja avasime uue seiklusterikka eluetapi. Ees ootas aga väga palju tööd…

Oma kodu tunne on kõige tugevam siis, kui selle heaks on midagi oma käte ja mõistusega tehtud. (Arnold Rüütel)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.