Kodulood

Imbpeenra rajamine, uus eekoda, elektritööd ja õnnelik juhus ehitusmehe leidmisel

Septembri lõpuks jõudsime sinnamaani, et uus eeskoda oli püsti, kuid kõik oli väga pooleli. Tohutult raske on täiskohaga töö kõrvalt iga päev linnast välja sõita ja hiliste õhtutundideni veel ehitustöid teha. Kogu tegevus venis ja lootus jõuluks koju saada hakkas üha enam kustuma.

 

4.oktoobriks olime jõudnud nii kaugele, et saime imbpeenra ja septiku maasse.. See oli ka paras ettevõtmine. Ausalt öeldes mina ise selle juures ei olnud ja väga seetõttu sellest kirjutada ei oska. Kopp sai kaevata meetri jagu kui vastas oli täielik paas! Telliti lisaks suur purustaja, et saaks septiku jaoks augu tehtud. Aega võttis, aga asja sai. Septik maas ja kõik toimib siiani. Oktoobri lõpuks sai ka eeskojale katus peale.

Siis kui meie lootus ja jaks juba kustumas oli (oktoobri lõpu poole), leidis Peremehe ema kohalikust lehest kuulutuse peale ühe kuldsete kätega töömehe. Esiteks olid tal olemas kõik vajalikud töövahendid (mida meil polnud), teiseks oli ta kiire, kolmandaks ülimalt korralik tegija. Temaga oli asi konkreetne. Tükitöö, iga nädal maksime ja näiteks esimese päevaga jõudis ta valmis ehitada väikse pumbamaja ja majas sees panna kipsi jaoks karkassi. Esimese tööpäeva kohta paremini ei saakski.

Novembris läks kõik nii kiiresti, et ei saanud arugi. Peremehe onu tuli appi elektrijuhtmeid vedama. Seinad said kipsi ja OSB plaadi peale, laed valmisid, pistikupesad ja lülitid said paika. Novembri lõpu poole hakkas Peremees naeltest palkseinu puhastama ja lihvima. Mina käisin paaril vabal päeval kui Poja oli lasteaias, laelaudu värvimas. Muidu tegime seda õhtuti. Töömees koguaeg toimetas,- mitu korda mõõtis ja siis alles lõikas. Ja mina sain oma unistatud kaare (vaata pilti)! Novembri lõpu poole (24.paiku) koostas elektrikilbi, tõi elektri majja ja ühendas kõik vajaliku tolleaegne elektrikust kolleeeg.

Meid aitasid väga palju ka Peremehe vanemad.  Vanaisa on väga nutikas ja täielik MacGyver! Meie Poja on kohati täitsa vanaisa laps, leidlikkus ja leiutamisoskus on küll sealt päritud. Eks see ka loeb, et Poja on maast-madalast seda ehitamise teemat koguaeg kõrvalt näinud. Kohati oli mul nii kahju lapsest, kuna tihtilugu oli meil nii palju teha, et polnud aega teda näiteks päeval magamagi panna (eelmises postituses on pilt, kus ta jäi garaažis mingis kastis magama). Aga Poja oli vapper! Nokitses palju omaette, tal oli tegelikult väga huvitav ju. Tänu sellele ka teab, mis on haamer-nael, mis saag. Mind ajas ükskord väga muigama, kui üks Poja sõber tuli külla ja nad siis omavahel rääkisid „meestejuttu“. Sõber rääkis, et „Mul on kodus x-box, võitlusmängud jnejne (ma kahjuks ei mäleta nende nimesid..) Poja kuulas sellise „ma-ei-tea-millest-sa-räägid“ näoga ja vastas:“ Aga mul on garaažis saag ja haamer!“

Maja kaunistuseks on sõbrad, kes seda külastavad. /Ralph Waldo Emerson/

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.